Lõbusad baikeritraditsioonid: naerame koos, sõidame ettevaatlikult

Baikerid armastavad nalja teha enda, ilma ja garaaži üle. Kõik, mida kinnitada ei õnnestunud, on märgitud folklooriks. Lugege muigega ja ärge unustage kiivrit.

1. Õnne mõõdetakse hammaste peal olevate kärbeste järgi. Vana nali: «Kuidas aru saada, et mootorrattur on õnnelik? Hammaste peal olevate kärbeste järgi, järelikult naeratas ta kogu tee.» Me naljatame naeratuse üle, mitte kiivrita sõidu üle. Visiiriga kiiver kaitseb ka putukate eest.

2. N+1: õige mootorrataste arv on alati ühe võrra suurem. Naljareegel: õige rataste arv on N+1, kus N on see, kui palju teil neid juba on. See tuli jalgrattakultuurist (Velominati naljareeglid) ja mootorratturid võtsid selle üle. Naljahammaste garaaž on alati «peaaegu täis».

3. Kelluke teegremlinite vastu. Pärimuse järgi püüab raamile kinnitatud väike kelluke gremlineid, kes tehnikat lõhuvad. Selle peab kingituseks saama, mootorratast müües aga maha võtma ja endale jätma. Kelluke on algajale parim kingitus.

4. Mootorratas ei ole räpane, tal on «seikluskostüüm» seljas. Naljahammastel on räpasel rattal «seikluskostüüm» ja kriimustustel «on lood». Vihm töötab tasuta pesulana, aga ketti ja pidureid tuleb ikka puhastada ja kontrollida.

5. Kiivrisoe ja maantee «proteiin». «Soeng pärast kiivrit on tutid pealael.» «Proteiin: nüüd lisakärbestega. Aitäh, maantee.» Igaüks, kes on päeva lõpus kiivri peast võtnud, saab sellest aru.

6. Talv on selleks, et poleerida. «Talv on looduse viis öelda: aeg poleerida.» Talvel mootorratas «magab» ja ootab hoolt, kevadel naljatavad baikerid «roostes oskuste» üle ja sõidavad hooaja avamisele.

7. «Suvi: pooside hooaeg.» Kui möödakäijad ütlevad «mootorratta jaoks liiga külm», vastavad naljahambad: «Suvi on pooside hooaeg.» Üldtunnustatud traditsioon see ei ole. Kõrval kõlab skandinaavia tarkus «Halb ilma ei ole, on sobimatu riietus», ja Eesti jaoks on see täpselt paras.

8. «Kas sa Suzukit tunned?»: eesti anekdoot. Eesti anekdoodis möödub mootorrattur autost ja hüüab juhile: «Kas sa Suzukit tunned?», ja juht otsustab, et ees on hull. Nalja pärast ei tasu mööda sõita.

9. «Istub peale ja annab gaasi»: truuduse kontroll teele. Baikerinali ütleb: kui kaasreisija istus mootorrattale ja «andis» gaasi, siis sõit õnnestus. Kui ta midagi ei «andnud», hoiab ta lihtsalt liiga kõvasti kinni ja kardab. Peamine reegel on lihtne: kaasreisija istub sirgelt, hoiab juhist kinni ega sega teda pööretes. «Kukutas, abiellus» on nali selle kohta, et ettevaatlik juht mootorratast maha ei kuku.

10. «Jalg peremehe moodi.» Baikerijuttude järgi seisab jalg parklas nii kindlalt, nagu oleks mootorratas juba ostetud ja makstud. Nali on selles, et algaja otsib ikkagi silmadega tasast asfalti. Nõuanne: parklas vaadake alati, kuhu jala panete, sest kruus ja lombid nalja ei mõista.

11. «Põlv pöördes.» Öeldakse, et pöördes väljaulatuv põlv näitab, kes on siin «päris sõitja». Teel ei ole seda vaja, rajal on selleks eraldi päevad ja koolid. Nõuanne: tavalisel teel läbitakse pööre rahulikult, ilma näitemänguta.

12. «Kahe aevastuse reegel.» Naljajutt: kui mootorratas foori taga kaks korda aevastas, palub ta tähelepanu. Nõuanne: imelikud mootorihääled on parem lasta töökojas üle vaadata, mitte kirjutada «iseloomu» arvele.

13. «Hooaeg ei ole läbi, kuni lumi ei ole maha tulnud.» Eesti naljahambad ütlevad, et hooaeg sulgub alles siis, kui kiivrile ilmub esimene lumehelves. Nõuanne: sügisel on asfalt lehtedest ja külmast libe, seepärast on parem hooaeg sulgeda enne lund.

Lõpetuseks. Me naljatame hammaste peal olevate kärbeste, kellukese ja igavese «veel ühe mootorratta» üle. Päris baikeritarkus on lihtne: hoia ennast, kinnita kiiver ja tereta vastutulijaid. Reeglit N+1 on parem kodustele ette ära seletada.